Olen tegev (teatri)kunstnik, keda elu on rahuliku aga kindla käega suunanud vaimse tervise radadele. Mis tähendab, et lisaks projektidele kunstnikuna, tegelen nõustamise ja loovteraapiaga.
Tegelikult huvitab mind elu kui “tervikfenomen”, seepärast püüangi seda uurida võimalikult erinevate meetoditega ja võimalikult erinevate nurkade alt/pealt: kord sukeldudes sellesse, nagu homset poleks; kord jälgides ja analüüsides lennult; kord katsetades ja mängides võimalustega; kord kõnetades ja kontakti luues, kord endasse sulgudes ja kaitseid ehitades, kord rääkides, kord vaikides: inimese-, naise-, ema-, kunstniku-, nõustaja-, indiviidi-, kogukonnaliikmena. Nagu me kõik, kes me elame.
