Blogi

Eelmistes artiklites oleme uurinud tantra algus- ja kujunemislugu ning põhilisi printsiipe. Vaatasime ka ühe tuntuima traditsioonilise tantraliini – Kashmiiri shaivismi õpetusi. Kas tänased tantra töötoad pakuvad neid klassikalisi õpetusi või on meil sündinud täiesti uus tantra? Kes vähegi tantra traditsioonilisi õpetusi on uurinud, tõdeb, et tänapäeval Läänes leviv tantra on üsna erinev traditsioonilise tantra praktikatest. Seetõttu on antud tänapäevastele Lääne tantra õpetustele nimetus: neo-tantra. Tantra kujunemisloos jälgisime, et tantra on ajalooliselt pidevalt muutunud, seega ei saa pidada ka kaasaegseid muutusi tantras otseselt halvaks. Heidame pilgu sellele, mida tänapäevane neo-tantra endast kujutab ja milliseid ühiseid jooni on sellel uuel tantral ühist klassikalise tantraga. Nii nagu jooga puhul on ka tantraõpetused kujundatud 20. sajandil Lääne ühiskonnale sobivaks ja nii on sündinud neo-tantra. Miks see vajalik on olnud? Tantra sünnimaal Indias on tänaseni vaimsus midagi sellist, millesse sünnitakse ja erinevad rituaalid on igapäevane normaalsus. Gurud on siiani au sees ning vaimsel teekonnal käijatest

Eelmistes osades sai antud üldine kirjeldus tantra kujunemisloost ja põhiprintsiipidest ning sai ka selgeks, et ei ole olemas üht tantrat, vaid tantra on ajaloos muutunud. Lisaks ajaloolistele muudatustele on tantraõpetused erinevad tantraliinidest lähtudes. Kuid on siiski mõned põhiprintsiibid, mis kõiki tantrasüsteeme ajalooliselt ja ka tänapäeval ühendavad. Kõige olulisem neist on, et tantra on spirituaalne süsteem, mille eesmärk on valgustumine (või vabanemine) ning selleni jõutakse nähes kogu reaalsust jumalikuna. Nüüd aga lähme sisulisemaks ja tutvustame üht tantraliini, mille õpetusi peetakse kõrgema tantra hulka kuuluvateks – vaatleme Kašmiiri Šaivismi. Pane ennast valmis üsna filosoofiliseks lugemiseks ja tunne loetut oma kehas  / olemuses. Lõpus ootab Sind ka väike meditatsioon. Kašmiiri Šaivism on üks mitteduaalse tantra (Šaivism) liine, mille õitsengu aeg oli 8.-12. sajandil Kašmiiris. See õpetus elab tänaseni ja tegelikult annab edasi väga hästi tantra sügavamat filosoofiat, õpetust, mis viib valgustumiseni. Selle haru kõige tuntumaid meistreid on suurepärane Abhinavagupta, kelle teoste hulka kuuluvad

​​Eelmises tekstis jõudsime selleni, et klassikaline tantra põhineb eelkõige Kaula Tantral ehk mitteduaalsel tantral, mille kõrgeim siht on valgustumine. Tänapäeval Läänes levivat tantrat nimetatakse neotantraks, viidates, et see on justkui tantra uuendatud versioon. Kas neotantras on midagi enam ühist klassikalise tantraga või on samaks jäänud vaid nimi? Vaadates tantra ajalukku, siis tantra on sajandeid pidevalt muutunud ja seda eelkõige just praktikate poolest, lisaks on praktikate erinevus isegi samal ajastul esinenud tantraliinide lõikes. Kui Indias juhtusid sajandeid tagasi kokku saama tantra praktiseerijad, siis nende küsimus teineteisele oli: mis tantrat Sa praktiseerid? Tantraõpetused levisid õpetaja ehk guru kaudu, iga gurul oli oma konkreetne energia, millega ta tööd tegi ning millesse tema õpilased pühendati. Nii on alati eksisteerinud tantraliinid, mis pidid tagama, et antakse edasi teatud kvaliteediga õpetust. Kuid eesmärk on tantral olnud alati sama: valgustumine. Seega oli tavaks käia guru juurest guru juurde, et saada pühitsus erinevatesse tantraliinidesse. Selleks, et saada pühitust,

Tantra sai alguse viljakusjumalanna kultuurist, arenedes kahte suunda: Šaiva Siddhanta (duaalne) ja Kaula Tantra (mitteduaalne). Viimane rõhutab Shiva ja Shakti ühtsust ja vaimset vabanemist maises elus.

Paarisuhtes olles Tantra festivalil osalemine nõuab selget suhtlust ja piiride seadmist. Arutage soove ja hirme, looge turvatunne, kasutage signaale ning jagage kogemusi enne, ajal ja pärast sündmust.

Tantra, mis on juurdunud iidsetes matriarhaalsetes traditsioonides, austab nii naiselikku kui ka mehelikku energiat. See tekkis Indias 4.–6. sajandil, ühendades vaimsed, rituaalsed ja viljakuse praktikad valgustumiseks.