Juhuse tahtel sattusin ma köite maailmasse 2016 aasta sügisel. Kui kuulsin sõna Shibari ja seda googeldama hakkasin, süttisid mu silmad ja süda täitus äratundmisrõõmuga. Ma olin unistanud kinni seotud olemise kogemisest, ent polnud teadlik, et see eksisteerib lausa sellisel tasemel ja ka kunstilises vormis.

 

Samm haaval köisi avastama asudes ja ennast läbi nende tundma õppides avardus minu ees täiesti uus maailm, mis tekitas kiirelt sõltuvuse ning juba peagi algas võimaluste otsimine, et erinevatel workshoppidel Euroopas osaleda ja rohkem õppida/kogeda.

 

Mul on olnud au osaleda selliste meistrite töötubades nagu: Andy Buru, Saara Rei, Ceci Ferox, Tifereth, Lahtnor, Boris Mosafir, Soptik, Cyril, Gestalta ja veel mõned teised.

 

Esimesed aastad möödusid küll rohkem köitesse põimitu rollis, ent soov neid vahel ka ise juhtida oli juba siis olemas. See on maagiline, milliseid erinevaid kogemusi ja emotsioone köie libisemine kehal või nende haardest vabanemine tekitada võib, kui teraapiliselt ja sügavuti sinna uppuda saab.

 

Kuna olen igapäevaelus üsna tugevat kontrolli hoidev, leidsin köite abil lüliti, mis suutis mind lõpuks ometi täielikult kontrollivast olekust lahti lasta ja usaldada elu enda ümber.

 

Kuid see pole mitte ainult võimuvahetus või õhus hõljumine, vaid ka kõik need muud nüansid, mida oskuslik köie kasutus pakkuda suudab…